Taani raamatukultuur
Teine romaan ,,Niels Lyhne" (1880, eesti
k. 1930)- tüüpilise taanlase hingeelutraagika, kellel puudub teovõime oma eesmärkide
elluviimiseks. Tema naturalistliku kunsti teeb mõjuvamaks peen, poeetiline, kuid alati täppis
stiil, mis on saanud taani moodsa kirjanduse edasisele arengule üheks lähtekohaks.
Alguses innustunud naturalistid, kuid hiljem sellest ära langenud ja kumbki oma teed läinud
on kaks taani silmapaistvat kirjanikku.
Holger Drachmann (1846-1908)- boheemlasenatuur, kes algul katsetas maalikunsti, kuid sai
tuliseks sotsialistiks-maailmaparandajaks (luuletisega ,,Inglise sotsialistid" 1970).hiljem läks
ta aga sama kergelt üle uusromantismi. Ta on andnud suure hulga väärtuslikke
luuletistekogusid, rea novellikogusid meremeeste ja kalameeste elust ja mitu romantilist
muinasjuttnäidendit ning romaani. Taani moodne lüürika saab alguse temast. Tema
luulekogud: naturalistlikud ,,Luuletised" 1872; uusromantilised ,,Summutatud meloodia"