Tiit Lauk humanitaar
Smid, leidus ainult
kaks mittevenelasest autori pala – P. Veebeli “Eesti marss” ja Purtese “Neapolitani lauluke”200 .
Ülejäänud kavas oli kuue numbriga esindatud Isaak Dunajevski looming (tuntuim valss
kinofilmist “Tsirkus”), kuulsaim pala programmis oli kahtlemata Blanteri “Katjuša”. Kava
ideoloogilisest suunitlusest annavad tunnistust pealkirjad: “Po Piterskoi” (B. Smit), “Juudi
komnoor” (Dunajevski) ja “Sergei laul” kinofilmist “Hävitajad” (Bogoslovski). Seega, täielik
nõukogude repertuaari (esma)tutvustamine Tartu publikule. P. Veebel sattus sinna seltskonda
ilmselt samuti poliitilistel kaalutlustel – Eesti oli ju värskelt “astunud nõukogude rahvaste
vennalikku perre” ja seda oli vaja ka kontserdil näidata. Kuna Veebel oli üks tuntumaid eesti
levimuusika heliloojaid, sobis ta selleks eesmärgiks suurepäraselt. NSV Liidus oli siis (ja mõnda
aega pärast sõdagi) populaarne omapärane žanr “marss-fokstrott”