"boerhavia" - 1 õppematerjal

Birnie saare ajalugu + kasulik info

[1][4] Idarannik on kaljune. Seal on korallliivakivist ja korallipurust jrsk rand.[1] [4] Lnerannik on madal ja liivane.[1] Tpseid andmeid kliima kohta ei ole. Birnie on Fniksisaartest ks kuivemaid. Et maapinnal on krge albeedo, siis arvatakse, et aasta keskmine sademetehulk ei leta 600...800 mm. Valdavad on idapassaattuuled.[1] Taimkate on rmiselt liigivaene. Suur osa saarest on htlaselt kaetud madalate rohttaimedega. Domineerib portulakiliik Portulaca lutea, esineb ka mblikrohuliik Boerhavia albiflora. Need kaks liiki esinevad kas heliigiliste kogumitena vi mosaiigina. Rannas, rannaharjal ja laguunitasandikul taimkate kas puudub vi on hre. Laguuni kaldal (katkendliku ribana) ja madalates ngudes kasvab kivileheline Sesuvium portulacastrum. Varem on saarel kasvanud ka siida Sida fallax ja Lepturus vi mni sarnane taim. Puid ega psaid ei ole. Ainuke imetaja on rott Rattus exulans. Merelinde pesitseb kuus liiki, kuid mitte arvukalt. Pruunsuulasid on sadakond, kaljutiire