Tähtis on aru saada, mis on hüve ja mis on kurjus ning mis ei ole üks ja teine. See, mis inimese tahtest ei sõltu, ei ole hüve ega kurjus ning sellesse tuleb suhtuda ükskõikselt, stoilise rahuga, mida nimetatakse apaatiaks http://et.wikipedia.org/wiki/Martin_Buber http://en.wikipedia.org/wiki/Epicurean_paradox https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:aovEH_0rMuYJ:alar.kvell.pri.ee/kool/primamaterjalid/filosoofia- eksam12.doc+boehme+kurjus&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEEShTCw2fJgWsVOXTqTAf 6fgmFR0AdWpWKJ9CDcz1fEyzNW42nUK5xZiRFhEQSyDoRKudWurMm6CQpeeTZRKwN bnZV0VqympJe- HvU1V3r7EEmWXl7vrnir6EeExCm2vkD6_4bzkB&sig=AHIEtbTauAA_IWA319P_L5nO2She zaPBMA http://et.wikipedia.org/wiki/Ateism http://www.hot.ee/indrme/epikuros.htm http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/stoikud.htm
Saksa renessanss on eelkõige teoloogiline. PHILIPPE MELANCHTON kujunes õpetajaks. Kasutas ära skolastilist traditsiooni, süstematiseeris. Luterlik kirik kujuneb õpetavaks kirikuks, Luterlik ortodoksia. Kaine, ladina terminitega, usuelu. Annab Lutheri asjadele õpetatud kuju. Mõned astuvad radikaalsele ortodoksiale vastu. Müstitsism. SEBASTIAN FRANCK (1500-1545): nii nagu ajalooline Jeesus, on ka ajalooline kirik väline rõivas. VALENTIN WEIGEL: segab Paracelsuse õpetusega. JAKOB BOEHME (1575-1624): sündis Görlitzi lähedal. Õppis kingsepaametis. Selliks olemise ajal matkates luges palju usulist kirjandust, eriti poleemilist. Tutvus Weigeli kirjutistega, Paracelsuse traktaatidega. Hakkas ise agaralt mõtteid levitama. 1599 sai meistriks Görlitzis. Asus kirjutama. Esimene raamat "Aurora ehk koidupuna" (1610) - äratab laialdast tähelepanu, populaarne müstilises seltskonnas, vaimulik seltskond keelas ära. Boehme lubas mitte enam filosofeerida. 1619 hakkas uuesti kirjutama
annaabi.ee 
