Jaapani kunst
eranditult sakraalse iseloomuga. Skulptuur on arenenud tihedas seoses budismiga.
Budistlikku skulptuuri iseloomustab suursugune ja abstraktne ilulaad. 6.-7. saj valitses nn.
Põhja- Wei stiil: hiinlaste eeskujul matkisid jaapanlased puidus ja pronksis kivitehnikaid.
Mõjutusi saadi ka Koreast, sealt pärines hulk meistreid. Tuntumad teosed on
Avalokitesvara ehk Kannon (591) ja kujur Kuratsukuribe no Tori ,,Buddha Sakyamuni ja
bodhisatvad" (623). 7. ja 8. sajandi vahetuses loodi stiililt ja näojoontelt indiapäraseid
pronkskujusid. 8. sajandil hakati rohkem kasutama savi ja lakki, kujud muutusid
väljendusrikkamaks ja realistlikumaks (Todaiji templi 10 m kõrgune Buddha, Nara
Kofukuji templi ,,Buddha Sakyamuni ja kümme apostlit" ja Horyuji templi skulptuurid). 9.
sajandil loodi rohkesti portreid, iseloomulik on järsk sügav lõige (Hokkoji kloostri 11-
pealine Kannon)