"boanahk" - 1 õppematerjal

Muusika muinasajal ja vanaajal

3)Burdoonkeeled Sitar ­ 4-7 põhikeelt, all heliseb kuni19 resonaatorkeelt, saab häälestada, sõrmlaua küljes häälestuspulgad Kuulame: sitar  Vina ­ peetakse vanimaks pilliks (kasutavad looduslike materjale valmistamiseks) Sõrmlaud, kõlakast (2muna) juba juttu veedahümnides. Peetakse keelpillide kuningannaks. Sarod ­ lauto taoline näppepill põhikeeled, resonaatorkeeled, burdoonkeeled, ümara kõlakastiga, mis on kaetud vibreeriva membraaniga (boanahk v. pärgament) Tampura ­ burdoonpill, keeled kinnituvad roobile, keelte ümber siidilõng Puhkpillid: Flöödi erikujud Oboe erikuju Pungi ­ maotaltsutajate pill, 2 toru (meloodiatoru ja burdoontoru), ülal need ühinevad Löökpillid: Tabla ­ 1) Kõrgehäälestusega 2) Madalahäälestusega Kuulame: Tabla Kellad (rauast), kulinad jalgade ümber, ksülofonid Kuulame: India teatrimuusikat (löökpillid) ja budistliku retsetatiivi