Vahel sai neid ka lahti lammutada ning tagasi kokku panna, kuid pettumuseks ei vaadanud kapoti alt kunagi vastu mootor või jahutussüsteemi, selle asemel oli seal vaid näpuotsatäis tühjust. Mõnel uhkemal autol oli plastmassist tükk, mis pidi meenutama mootorit, kuid seda ta polnud ka parima ettekujutuse juures. Veidi vanemaks saades näitas vanaisa mulle, kus kohas mis asub ning väiksena meeldis mulle tihti vaadata kuidas ta ,,putitas" oma vana Suzukit või BMWd. Suureks pidupäevaks minu elus sai hetk, kui juba 6-7 aastaselt sai koduhoovi sõita vanaisa süles uhkusega ise rooli keerates. Veidi veel kasvades aitas huvi rahuldamiseks kaasa ka arvuti, kus enam ei pidanud igaval meeter korda meeter vaibal autot lükkama, vaid sai ise, uhkelt laua taga rooli keerata ja näha, kuidas auto käitub kurvis või sirgel. Nii on ,,autopisik", minus olnud juba väikesena sees ning kasvades aina suuremaks kasvanud
sedahakkadis nad vanaemaga salaja eestikeelseid mänge mängma. Vanaema ja ema olid Eestist pärit kuid põgenesid sõja eest Vladivostokki. Ema ehmus pommi plahvatusest ja ei räägi enam palju. Zara arutas vanaemaga kas ta peaks emaga Saksamaale tööle minekust rääkima. Ta arvas, et ema ei vastaks talle. Zara unistas oma tagasitulekust rikkamana. 1992 Lääne-Eesti Zara ärkas kuivatatud taimede lõhna sees. Talle tundus, et ta nägi aknast musta Volgat või BMWd ning läks paanikasse. Ta lõikas oma juukseid ja küüsi. Zara juba mõtles, et räägib Aliidele kes Pasa tegelikult on, aga veel siiski mitte. Aliid küsis kas see pole ta esimene põgenemine. Aliide hakkab vaikselt Zarat usaldama aga siiski testib teda, et ta pole ikkagi varas. Aliide rääkis, peagi tuleb tütar Talvi Soomest külla. Zara mõtles et saab koos temaga autoga Tallinna ja pärast leiab ise tee edasi Soome. Aliide ja Zara sõid seakõrvu, kurke ja tomateid