EESTI KESKAEG
mitte ainult rahvuslik, vaid ka luterlik. Kultuuritegelaste päritolu seotud vennastekogudusega. Kui kahe maailmasõja
vahel etapleerus eesti teaduslik mediavistika, siis sellest samast Jakobsoni-Merkeli ideestikust kuigi kaugele ei
mindud. Tõusis nõudmine kirjutada Eesti ajalugu. Kui varem oli vaadeldud, et on saksa linn, siis 30ndatel selgus, et
linnade enamus olid mittesakslased. Hakati keskenduma maa- ja linnaeestlaste ajaloole. Eestis kõige enam jõudis
agraarajaloos teha Blumfelt. See oli oma aja kogu maailma medievistikas üsna innovaatiline. Eesti kui koht, kus
hakati kasutama statistilisi-massilisi andmeid maarahva uurimisel. Blumfelt ei doktoritöö hävis sõjas, töötas hiljem
Rootsis. Samas traditsioonis jätkati keskaja agraaraja uurimist ka Nõukogude Eestis Sulev Vahtre poolt, mis on
andnud ka jääva väärtusega tulemusi. Uuesti hakkas teemade ring laienema 70. aastate lõpus. Varem käsitletid ainult
agraarajalugu
annaabi.ee 
