Kultuurigeograafia konspekt
tegutsev, eesmärgiks oli uurida seda ala, kus eestlased elavad. ) 3) Lodusuurijate selts (1853) 4)Eestimaa
Kirjanduse Ühing (1842) (Pigem põhja-Eestis. Kodukohta uuriv ühendus.)
Mõningad tähtsamad allikmaterjalid, mis puudutavad 19. Sajandit.
E.A Winkelmanni bibliograafia.(1838-1896) Nendel aastatel ilmunud tekstid on ära katalogiseeritud. 12 000
süstematiseeritud kirjanduse nimetust tema teoses: ,,Bibliotheca Livoniae historica"
E. Blumfeldt, N.Loone-Eesti ajaloo bibliograafia 1877-1917
F.J. Wiedemann-Eesti-Saksa sõnaraamat 1869-sõnaraamat hõlmab ka nt etnonüüme ja iskunimesid
,,Baltische historisches Ortslexikon"- Saab infot nt selle kohta, et millal on mingi mõis asutatud.
19. sajandil tehti ka maastiku kirjeldust
Kultuurigeograafiline- kodulooline kirjandus 20 saj algul- Nende põhjal võiks teha tänapäevaseid
kultuurigeograafilisi uuringuid: (Need uurimused on juba pigem eestlaste enda tehtud, mittte niivõrd
annaabi.ee 
