Kirjandussemiootika
)
Aga kui küsimus pärineb Derridalt? – anyway, grammatiline struktuur meile seda ei
ütle.
Retooriline küsimus eitab oma illokutiivset moodust. Asi pole selles et 1 tähendus on
otsene ja teine figuraalne. Lause ise ei ütle midagi, oluline on kontekst. Segadusest
päästab tekstivälise mõtte sissetoomine. Retoorika peatab siin radikaalselt loogika.
Keele retooriline potentsiaal samastub de Manil kirjandusega.
O chestnut-tree, great-rooted blossomer,
Are you the leaf, the blossom or the bole?
O body swayed to music, O brightening glance,
How can we know the dancer from the dance?
(“Among School Children”, viimased 4 rida)
Yeatsi luuletuse viimane rida mõjutab teksti erinevalt, kui lugeda teda retoorilise v
otsese küsimusena. Teksti interpretatsioon oleneb sellest, kumba lugemisvõimalust
kasutada, samas ei saagi me üht lugemisvõimalust teisest lahutada.
Ei ole tantsu tantsijata ega märki referendita
annaabi.ee 
