VÕÕRASTE INIMESTE AVALIK JÄLGIMINE
Kuna ruumis viibis umbes kolmkümmend inimest, tegi
see nende jaoks asja tunduvalt lihtsamaks. Väline tähelepanu tekitas vaid kerget tähelepanu, pead
pöördusid korraks ja inimesed läksid poolelijäänud tegevuste juurde tagasi. Vaatlemist võeti huumoriga.
Üks mees pakkus läbi klaasi viina, aga seda mitte tõemeeli, vaid seltskonna tähelepanu endale
tõmbamiseks ja kaotas seejärel huvi väljas toimuva vastu. Püsivamat tähelepanu saime vaid ühelt
nooremas keskeas blondilt naiselt, kes paistis tundvat teatavat sorti empaatiat väljasseisja vastu ning
ühelt vanemalt, umbes 70-aastaselt daamilt, kes oli meie poole küll seljaga, aga tema pearaputused
andsid tunnistust sügavast rahulolematusest. Kuna asjad enam kuskile ei arenendud, liikusime uuele
objektile. Enne lahkumist võis veel märgata, et nüüd julgeti oma huvi toimunu vastu rohkem välja
näidata. End akna poole kallutades üritati minejale järele piiluda ja paar tädi seletasid midagi aktiivselt