Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Seal
arvustab ta kaasaegseid maastiku- ja segastiilis aedu ja eksootika kummardamist:
"Selle asemel et loodust rahule jätta, püüab "maastikuarhitekt" iga hinna eest
loodust oma pilli järgi tantsima panna."
Maastikuparki on võimatu ära mahutada väikesesse aeda. Tema arvates tuli aed kujundada
arhitektoonilisi printsiipe jälgides, nii et maja ja aed moodustaksid harmoonilise terviku. Selleks
tuli aed jagada ruumideks müüride, hekkide, puuderidade jms. abil. Blomfieldi ideaaliks oli
kuninganna Elisabeth I (1533-1603) aegne (16. saj. teine pool) inglise aed, mille eripäraks oli
pügatud hekkide ja vormide (topiary) rohkus.
Aia kujundajaks pidi Blomfieldi arvates olema tingimata arhitekt, kes pani paika üldise
kujunduse, detailide eest võis aga hoolitseda aednik.
See raamat äratas suurt tähelepanu ja tekitas kohe suuri vaidlusi. Kiirelt reageeris William
Robinson oma raamatuga "Garden Design and Architects Gardens" (1892) samal aastal.