SLÄNG
Kuna kirjakeel on läbi käinud rohkem uurimusi kui suuline keel. Võib väita, et
vene laene eesti kirjakeeles on läbinisti uuritud valdkond. Paljud keelemehed on tegelnud
vene laenude uurimisega. Nende seas on Paul Ariste, Julius Mägiste, Andrus Saareste,
Valentin Kiparsky ning teised, kes on kirjutanud laenudest. 1981. aastal sai valmis Anita
Seppet väitekiri, kus ta on analüüsinud vene laensõnu eesti kirjakeeles enne ja pärast 1940.
aastat. Samuti ka Rogier Blokland, kes on teinud suure pannuse vene laenude uurimisesse
oma tööga ,, Vene laenud eesti kirjakeeles" või ,,Russian loanwords in literary Estonian".
Niisiis, esimene laentüvede rühm tekkis eesti keelde 3000- 1000 e.Kt, neid
nimetatakse euroopa ja indoiraani laenudeks. Need laenud olid võetud omaks soome-ugri,
soome-permi ja soome-volga algkeelde lõuna pool elanud indoeuooplastelt. Neid laene
eesti keeles ei ole palju: 23-43, s.o 0,42-0,78% tüvede koguarvust