F40.01 Agorafoobia paanikahäirega F40.1 Sotsiaalfoobia F40.2 Lihtfoobiad F40.8 Muud täpsustatud foobiad F41 Muud ärevushäired F41.0 Paanikahäire F41.1 Generaliseerunud ärevushäire F41.2 Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire F41.3 Muud segatüüpi ärevushäired F41.8 Muud täpsustatud ärevushäired F42 Obsessiiv-kompulsiivne häire Foobsete ärevushäirete ravi Kognitiiv-käitumuslik teraapia! Sotsiaalfoobia SSRId MAOId Benzodiasepiinid Beeta-blokkerid vajadusel Ravi mahajätmine 6-12 kuu jooksul sümptomite kadumisest Agorafoobia ravi SSRId Minimaalne toimiv annus Kui maksimaalse annusega pole toimet tuleb mõelda teiste antidepressantide peale TCA/TeCA või MAOI Benzodiasepiinid Ettevaatust kuritarvitamise tõttu Paanikahoogude vältimiseks lühitoimelist (alprazolam) Võib kasutada kuni SSRIde mõju avaldub. Hea ravivastuse puhul 9-12 kuud Paanikahäirete ravi
6 – beebitoit, lehmapiim ja tahked toidud 6 h enne induktsiooni Suukaudseid vedelikke pakkuda, kui laps on täiesti ärkvel (vastunäidustuste puudumisel) Kui laps ei taha, ei pea teda sundima. Ravimid: Seedetrakti stimulantide kasutamine maosisu aspiratsiooni vähendamiseks patsientidel, kellel selleks riski pole, ei ole näidustatud. Maomahla sekretsiooni blokkerite rutiinne kasutamine pole samuti näidustatud, kuid uuringud näitavad, et H2 blokkerid (nt. Ranitidiin) vähendavad sekreedi mahtu ja selle happesust maos perioperatiivses perioodis. Seedetrakti stimulandid: Metoklopramiid (Cerucal) Maomahla sekretsiooni blokkerid: Ranitidiin; Omeprasool Antatsiidid: Naatrium tsitraat; Magneesium trisilitsaat (Härma 2014) Maosisu aspiratsioon: Operatsioonieelse juhtimise eesmärkideks on vähendada riskirühma patsientidel maosisu mahtu ja eelkõige happesust. Üldanesteesias on oluline, et hingamisteid