Madalatel anoodpingetel on türistori läbiv vool väike ( A, mA), mis kujuneb põhiliselt vähemuslaengukandjate _ soojusliikumisest läbi vastupingestatud siirde 2. Pinge edasisel suurenemisel see vool märkimisväärselt ei kasva. Anoodpinge teatud väärtusest alates suureneb anoodvool järsult, sest siirde takistus väheneb laviinläbilöögi tõttu nullini. Seda pinget nimetatakse blokeerpingeks UB0. Blokeerpingel türistor avaneb. Blokeerpinge UB0 vähendamiseks tuleb alandada vastupingestatud siirde potentsiaalibarjääri. Selle saavutamiseks ühendatakse tüürelektroodiga sõltumatu toiteallikas pingega U G = (0,3...10) V. Lüliti S sulgemisel tekib tüürahelas tüürvool I G, mida on võimalik muuta reostaadi R G abil. Tüürvoolu muutmisega on sisselülituspinget (avanemispinget) võimalik muuta suurtes piirides. Kui türistor on vastupingestatud, s.t
samuti päripingestatud, keskmine siire 2 aga vastupingestatud. Madalatel anoodpingetel on türistori läbiv vool väike (mA...mA) ja see kujuneb põhiliselt vähemuslaengukandjate liikumisest läbi vastupingestatud siirde 2. Anoodpinge teatud väärtusest alates suureneb anoodvool järsult, sest vastupingestatud siirde takistus väheneb laviinläbilöögi tõttu nullini. Seda pinget nimetatakse blokeerpingeks UB0 . Blokeerpingel türistor avaneb. Blokeerpinge UB0 vähendamiseks tuleb alandada vastupingestatud siirde potentsiaalibarjääri. Selleks ühendatakse tüürelektroodiga sõltumatu toiteallikas pingega UG = (0,3...10) V. Lüliti S sulgemisel tekib tüürahelas tüürvool IG, mida saab muuta reostaadi RG abil. Tüürvoolu suurendamisel blokeerpinge UB0 väheneb ja hakkab lähenema kanalipingele (ca. 1 V). Tüürvoolu muutmisega on sisselülituspinget (avanemispinget) võimalik muuta suurtes piirides.