Antropomeetriliste näitajate erinevused mees-ja naisvõrkpallurite seas sõltuvalt tasemest ning mängija positsioonist
arengule. Vastavate näitajate hindamiseks kasutatakse üldlevinud normväärtusi ning
populatsioonispetsiifilisi kaalu- ja kasvukõveraid. Põhilisteks väärtusteks siin on keha pikkus
(cm), kehakaal (kg), kehamassi indeks (KMI) ning rasvaprotsent (%). Kehamassi indeksi
saamiseks jagatakse kehakaal (kg) pikkuse ruuduga (m2). Spordis määravad need näitajad
väga suurel määral sportlase edukuse oma spordialal. Võrkpalli seisukohalt on pikad
mängijad eelistatud just ründajate või blokeerijatena, lühemad mängijad sidemängijatena või
liberotena. Sõltuvalt positsioonist on muidugi ka kehakaal erinev ning kehamassi indeks.
2. MEESTE ERINEVUSED SÕLTUVALT POSITSIOONIST JA
TASEMEST
Keha pikkusest sõltub palju, mis positsioonil mängija kõige efektiivsem on ning kus teda
treener kasutada saab. Palju sõltub ka mängija oskustest. Spetsialiseerumine positsioonidele
toimub võrkpallis alates 16.eluaastast. (Palao et al., 2014). Meeste võrkpallis on kõige