BLISS-keel
Blisskeel loodi juba 1940. aastatel, kuid kõnepuudega inimeste
kommunikatsioonivahendina hakati blisskeelt arendama alles 1970. aastatel. Kuna
süsteem ei olnud esialgselt loodud puudega inimestele, siis asuti seda muutma ja
täiendama. Blisskeel sobib eriti hästi sellistele kõnepuudega inimestele, kes kõnet küll
kuulevad ja mõistavad, kui ei saa kõneorganite motoorse kahjustuse tõttu ennast
häälikulise kõne abil väljendada (Günther, Benning 1994, 12). Blisskeele sümbol
väljendab tervet mõistet, seega saab nende abil oma sõnu palju kiiremini edastada kui
tähtede abil. Blisskeel koosneb umbes 2200 standardiseeritud sümbolist, mis
moodustavad väikesest arvust geomeetrilistest elementidest (Franzkowiak 1996, 10).
Blisskeel koosneb kindlast arvust geomeetrilistest kujunditest (ringist, ruudust,
ristkõlikust, kolmnurgast ja nende detailidest), mille saab moodustada lõputult sõnu
tähistavaid sümboleid