Taani raamatukultuur
1824).
Ühes jutustava kunsti arenguga järjest intensiivsemalt esile realistlikud tendentsid, pannes end
järjekindlalt maksma juba romantikas.
Luuletajat-kirjanikku, keda kõige sagedamini on hakatud mainima esimese realistina taani
kirjanduses on Jyllandi vaimulik Steen Steensen Blicher (1782-1848). Tema loomingut on
kaasaeg õieti vähe osanud hinnata ja alles uuem aeg on osutanud lugupidamist tema kunstile.
Blicheri lüürilisi luuletisi, elavas rahvakeeles jutustatud novelle ja antikiseerivalt vestetud
minevikulugusid varjutab omapärane nukrus või ka nukker huumor: jutukogu ,,Sidimistuba"
1842, ,,Külaköstri päevik" 1824. Ta oli Jyllandi looduse ja rahva laulik.
Nii ilmneb ka lüürikas teatav tõelikkusele lähenemise tendents, tõmmates kindla piiri vana ja
uue romantismi vahele. Ometi kuuluvad kõik need luuletajad oma elutundelt ja maitselt veel
annaabi.ee 
