muutmiseni naftaleenideks. Väävlikõrvaldamine e desulfureerimine on üks näide vesinikmenetlusprotsessidest. Madalam väävlisisaldus on vajalik ka kütusevoo reformeerimisel, sest väävliliig deaktiveerib katalüsaatori. Vedelik- katalüütilisel krakkimisel väävliliig lähteaines põhjustab vedelik - krakkbensiinides kõrgema väävli taseme ja suurema hulga SO2 tekke katalüsaatori regenereerimisel. 1.9.9. Bensiinide blendimine Selleks et tagada bensiinile esitatavate kõikide nõuete täitmist, on bensiini tootmise viimaseks astmeks mitmesuguste eri kütusevoogude blendimine (segamine homogeenseks). Lõplikult valmistatud bensiini jaoks on tavaline kuue või enama voo ühtesegamine ja vajalike manuste juurde lisamine talle vajalike omaduste andmiseks
pärmiga algab käärimine. Siis nn roheline õlu jahutatakse, eemaldatakse pärm, järgneb laagerdamine ja stabiliseerimine miinuskraadide juures. Käärimisel tekib virdesse alkohol ja eraldub süsihappegaas, osaliselt lahustub õlles. 6. Separeerimine, filtreerimine stabiliseeritud õlu segatakse süsihappegaasiga ja eraldatakse suurem osa õllesse jäänud pärmist. Filtreeritakse. 7. Blendimine järelfiltreerimine ja alkoholi ning süsihappegaasi sisalduse kontrollimine. 8. Karboniseerimine ja pastöriseerimine kontrollitakse veel kord süsihappegaasi sisaldust, vajadusel korrigeeritakse, pastöriseerimisel tagatakse õlle mikrobioloogiline puhtus. 9. Villimine pudelitesse panemine. Õllesid liigitatakse värvi järgi heledateks ja tumedateks ning valmistamisel kasutatava pärmi järgi pinnakääritus- ja põhjakääritusõlledeks.
annaabi.ee 
