Heraldika
Arvati siiski, et läänimeeste tehtud edasiläänistusi saanud
allvasallide ja ordualade väikeläänimeeste seas oli eesti päritoluga mehi rohkem.
Vappide hulk Eestis jäi esialgu suhteliselt tagasihoidlikuks, vappi omasid põhiliselt
suurmaavaldajad, kes kuulusid hoolimata tiitli puudumisest, kohalike vasallide eliiti. Ainus
tiitlilään oli Põhja-Eesti maakondadest moodustatud Eestimaa hertsogkond. Esimeseks Eestimaa
hertsogiks oli kuningas Valdemar I sohipoeg Blekingi hertsog Knut, kelle tiitlivapil kujutati ühte
lõvi. Kolme leopardiga vappi võib Eestimaaga tihedamalt seostada pärast seda, kui 1271. aastal
võttis endale eestlaste hertsogi tiitli kuningas Erik V. (ibid, lk 16)
14. sajandi esimesel poolel suurenes oluliselt vasallidele kuulunud vapipitserite hulk. Eestimaal
vasallide suurenenud privileegidele viitab siinsete vapipitserite oluline kasv. Kui vasallide seast
hakati nimetama meeskohtunikke (Mannsgerichter), 14
annaabi.ee 
