Eestlaste muistne vabadusvõitlus- 1208.a ristisõdjad eesti pinnal, 1210 võideti Ümera lahing, suurendas usku, 1212 katk 3 aastat vaherahu/ puhkus. Ugalased ühinesid sakslastega, ülejäänud maakond Venemaaga. Otepää linnuse all sakslased kaotasid, ja lahkusid E.Vastased jõudsid eesti vägedest ette-sakslased liivlased latgalid- 1217.a Madisepäeval Viljandi lähedal lõppes eestlastele allajäämisega. 1219, sekkus Taani Blatikumi pärast peetavasse sõtta, tahtis eestit vallutada. Samal ajal kui taanlased ja sakslased eesti maakondi jagasid püüdis Eestis osa saada ka Rootsi. Kes rajas tugipunkti Lihulasse ja asus ümberkaudset rahvast ristima, saarlased nurjasid nende plaanid. 1222 võitsid saarlased ka taanlased ning 1223 ka sakslased, ainult tallinnat ei saadud enda kätte loodi uuesti liit Vene vürstidega, loodeti abi sakslaste vastu, kuid mõttetult. Eestlaste allajäämise põhjused: sõjaline ülekaal oli
olid Sakslased+Ugalased sunnitud eestist lahkuma -Eestlased tahtsid oma võitu Otepääl edasi arendada (Taheti Sakala vanema e. Lembitu juhtimisel Riiat ründama minna u. 6000 mehega kõigist mk'dest) - S'sed, Liivlased + Latgalid kuulsid meie saabumisest, tahtsid ennetada.. - toimus 1217 Madisepäeva lahing (eestlased kaotasid/suri ka Liivlaste vanem Kaupo) (Eestlastele on M.P.L üks suuremaid kaotusi) 1219 sekkus Blatikumi ristisõdadesse (taani kuningas) Valdemar II oli ka varem eestis käinud, aga seekord tahtis eestit endale. Tõi eestisse Taani võimu (rahavas ristiusustada ja luua maahalduslik korraldus) -S'lased ja T'lased võitlesid eestlaste pärast (kus hakkab kujunema Taani ja kust Riia kiriku piir) -võimu proovis haarata ka Rootsi, kes oli loonud Lihula linnusesse tugipunkti. See aga hävitati. Rootslaste plaan nurjati
annaabi.ee 
