Kolmandas peatükis on kirjutatud patoloogilise hasartmängurluse kohta. Neljandas peatükis on küsitluse analüüs, kus analüüsisin seitsmele küsimuse antuid vastuseid. Töö lõpus on lisana antud ankeetküsitlus, mille koopiad uurimuse jaoks laiali jagasin. Uurimistöö koostamisel tuginesin põhiliselt kolmele raamatule: Juri Sepeli raamatule ,,Mäng, hasart, sõltuvus...", Federmani, Drebingi ja Krebsi raamatule ,,Võitlus probleemse mänguhasardiga" ja Blaszczynski raamatule ,,Võit hasartmängusõltuvuste üle". Internetiallikatest oli suureks abiks Entsüklopeedia Britannica.org, kust leidsin põhjalikku informatsiooni pokkeri ja ruleti ajaloo kohta. Tuginesin ka www.riigiteataja.ee leheküljel olevale Hasartmänguseadusele. 1. HASARTMÄNGUDE OLEMUS Järgnevalt tutvustan hasartmängude olemust. ,,Hasartmängimine on atraktiivne meelelahutuse vorm, milles on ühel või teisel moel kätt proovinud enamik täiskasvanud inimesi" (Blaszczynski 2007: 19)
igapäevane elu on igav ja tuim, kurb ja täis vapustusi (McGill 2003:23). Psüühiline sõltuvus kujuneb läbi kannatuste, mis järgnevad narkootilise aine lahtumisel organismist. Sel hetkel tuntakse hirmu, ahastust, masendust, passiivsust ja apaatiat ning valusid või tõmblusi. Oma olukorra tunnistamine tekitab tarvitajale hirmu, mistõttu kinnitab ta endale, et võib iga kell lõpetada, kuid mulle meeldib aeg- ajalt mõnuaineid pruukida. (Wahl; Eik 1998:34, 35). 1.3 Hasartmängusõltuvus Blaszczynski toob raamatus ,,Võit hasartmängusõltuvuse üle" välja, et sõltuvuse kujunemist mõjutab ajavahemik, mis jääb pileti ostmise või panuse tegemise ta tulemuse teadasaamise vahele. Kui ajavahe on lühike ehk tulemused saab teada mõne sekundi, minuti või tunni möödudes on oht sõltuvusse sattuda märksa suurem (Blaszcznski 2007:28). Teine mõjutegur, mis ta välja toob on lihtne ligipääs hasartmängukeskkonnale.
annaabi.ee 
