Botaanika Eksam
Seeneniitide läbipõimumise ja tihenemise tagajärjel
tekivad sklerootsiumid (seenemügarad), mis on teatud seentel puhke- või
talvitusstaadiumiks (esinevad näiteks valgemädanikku ja hahkhallitust tekitavatel
seentel). Taimehaigusi tekitavad seened jagunevad ekto- ja endogeenseteks vastavalt
sellele, kas parasiidi mütseel areneb taime pinnal (näiteks kirmed) või taimekudede
sees.
Paljunemine
Seentel eristatakse kolme paljunemise tüüpi:
*vegetatiivne (oiidide, klamüdospooride, blastospooride abil). Seeneniidi nöördudes
ja lagunedes tekivad üksikud korrapärase kujuga vegetatiivse paljunemise organid
oiidid. Soodsates tingimustes nad idanevad ja moodustavad uue seenniidistiku.
*suguta (spooride e. eoste abil). Suguta paljunemine toimub eoste abil, mis tekivad
siseselt (endogeenselt) või väliselt (eksogeenselt). Arenenumatel seentel (kottseened,
teisseened) tekivad eosed lülieoskandjatel e. koniidikandjatel. Eoseid nimetatakse siis
lülieosteks e. koniidideks
annaabi.ee 
