- Polületsitaalsed munarakud, mis rebu paigutuse järgi on tsentroletsitaalsed (keskmerebused). Tekkinud blastulal blastotsööl puudub, olles asendunud rebuga. Sellist blastulat nimetatakse periblastulaks ehk ümbrisblastulaks. Partsiaalne superfitsiaalne lõigustumine on iseloomulik lülijalgsetele. - Diskoidaalne ehk kettaline (linnud - kana, kalad, sisalikud) - lõigustub vaid sügoodi rebuvaba osa, millest kujuneb iduketas e blastodisk e blastoderm. Blastodiski keskosa robust eraldatud subgerminaalse õõnega; selle kohalt kumab iduketas läbi - area pellucida; äärtes iduketas tihedalt rebu külge kinnitunud - area opaca. Osa rakke on laskunud subgerminaalsesse õõnsusse ja moodustab seal hõredalt paiknevatest rakkudest alumise kihi, mis kannab nimetust primaarne hüpoblast. Primaarse hüpoblasti kooseisus on esmased sugurakud. Pealmine või välimine iduketta osa on epiblast
rakutsüklis taastuvad G1 ja G2 faasid. 3) Kirjelda lõigustumist kanal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Heleväli, tumeväli, blastoderm, epiblast, subgerminaalne õõs, marginaaltsoon Kanal on meroblastiline diskoidaalne lõigustumine. Muna sisaldab väga suurel hulgal rebu. Lõigustub vaid sügoodi rebuvaba osa, sellest kujuneb iduketas ehk blastodisk ehk blastoderm. Blastodiski ja rebu vahele moodustub subgerminaalne õõs. Selle kohal kumab iduketas läbi ja nii nimetatakse seda area pellucida-ks (heleväli). Ülejäänud osas on iduketas liibunud tihedalt rebule ja seda nimetatakse area opaca-ks (tumeväli). Iduketta pealmine osa on epiblast. Osa epiblasti rakke langeb subgerminaalsesse õõnde ja moodustavad primaarse hüpoblasti (neist saavad esmased sugurakud). Tume ja helevälja piirialal on marginaalrakkude tsoon.
annaabi.ee 
