Raphael de Valentini vastuokslik isiksus
Kahtlemata ei nõua tõeline armastus sellist
butafooriat, vaid edevus on selle tõeline nimi.
Raphaeli naiivne edevus saab aga õige hoo sisse, kui ta kohtub Pariisi uhkeima primadonnaga -
Foedaraga. Ta armub vaid naise ilusse, sest vähe on positiivseid loomuomadusi sel tühisevõitu
kaunitaril. Ka siin tekib küsimus, miks lubas nõnda sügav noormees endale sellist narrust. Ja miks
on tundeküllas Raphael üsnagi vaimustuses Rastignacist, kes on blaseerumuse ja silmakirjalikkuse
musternäidis, väites, et kõik geniaalsed inimesed on sarlatanid? Hoolimata romantistlikest
sugemetest mõjub teos ehk liigagi ebaloomulikuna.
Niisiis võibki öelda, et Raphaeli soovide mittetäitumise taga olid tegelasesisesed paradoksaalsed
iseloomujooned. Ei saa ju otsida armastust neilt, kes su siirust rumaluseks peavad ja heakskiitu leida
neilt, kes su andeid ei näe.