Sampanjakoolituse kokkuvõte Signe Kaasik Champagne regioon Kindel kaitstud vahuveini regioon Põhjapoolseim veinipiirkond Prantsusmaal Kaart Põhilised kasvatatavad viinamarjasordid: Pinot Noir (tume, magusus) Pinot Meunier (tume, pehme maitse) Chardonnay (hele, värskus) Saamislugu Leiutajaks peetakse tihti munka Dom Pérignon'i, kes tahtis valmistada maailma parimat veini Tegelikult on esimeseks teadaolevaks vahuveiniks Blanquette de Limoux, mis leiutati Saint-Hilaire'i mungakloostris 1531 Inglise teadlane Christopher Merret dokumenteeris suhkru lisamise pärast 1. kääritust juba 6 aastat enne seda, kui Dom Pérignon üldse kloostrisse astus. Sampanja valmistamine Kääritatakse baasvein (segu) 10° Pinot Noir,Pinot Meunier,Chardonnay Suletakse samasuguse korgiga nagu õlledel 2. kääritus otse pudelis* Lisatakse pärm ja suhkur Teatud asendis, liigutamine Pärm peab seisma vähemalt 15 kuud*
tumedast viinamarjast (Pinot Noir) otsepressimise meetodil. Blanc de Blancs sampanjad on valmistatud Chardonnay´st, rosésampanjad Chardonnay´st, kuhu on segatud pisut (510%) Pinot Noir ´st valmistatud punast veini. Vahuveine tohib magustada. Ka teiste vahuveinide valmistamisel on lubatud sarnased meetodid. Vahuveinide valmistamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. On 3 põhimeetodit: A. Methode Champenoise e. Methode Traditionelle (kohustuslik kasutada sampanja, cremant, cava ja blanquette valmistamisel): 1. Varretustamine. 2. Nii valgete kui ka tumedate marjade otsepressimine (rosé sampanja või rosé cremant´i valmistamiseks matsereeritakse osa Pinot Noir´i saaki ja valmistatakse punane vein, mis enne fermentatsiooni valge veiniga segatakse). 3. Virde setitamine. 4. Esimene fermentatsioon, mille käigus saadakse kuiv valge vein. 5. Teine fermentatsioon vein valatakse sampanjapudelitesse, lisatakse suhkruroosiirupit ja pärmi, et
annaabi.ee 
