voolutsooni vahel. Siit ka hüppe voolu rahustav toime. Erienergia kulu saab avaldada hüppe-
eelse ja hüppejärgse erienergiate vahena: Erh= Er1-Er2= (h´+ 1v12/2g) (h´´+2v22/2g). Kui
sang on ristkülikuline, siis v= Q/(b*h)=q/h ning E rh= (h´+ q2/2g(h´)2) (h´´+q 2/2g(h´´)2 ).
Kui sängis voolab vooluhulk Q m3/s, siis kulub võimsust (W) ErhQ= gQErh. 22.Langeva
joa ühinemine alumise bjefiga: Langev, kiirvoolu pidi laskuv või harja alt voolav juga jõuab
alumisse bjeffi käredas olekus. Põrgates vastu põhja või voolates varja alt, juga ahaneb.
Ahasristlõikes on sügavus kõige väiksem ja vool kõige kiirem. Nagu voolamisel avast,
hakkab sügavus ahasristlõike taga jälle suurenema. Mis edasi juhtub, oleneb sängi langust ja
vee sügavusest alumises bjefis. Tavaliselt on sängi lang alumises bjefis alla kriitilise (i 0
–2) suhteliselt kallis suure tsemendikulu tõttu •võib mõraneda aluspinna mehhaanilisel vajumisel samuti ka aluspinnase temperatuuripingete tõttu 5. Gravitatsioonpaisu stabiilsust mõjutavad aktiiv- ja reaktiivjõud. • Üldjuhul mõjutavad paisu stabiilsust 3 aktiivjõudu ja 2 reaktiivjõudu. Joonis 3.43. Viimaste omavaheliste kombinatsioonist tingituna võib esineda paisu 3 stabiilsuse kaotuse juhtu: 1. pais võib nihkuda alumise bjeffi poole - Wh 2. pais lükatakse üles - Wf 3. pais lükatakse ümber alumise bjeffi – kui Wh ja Wf kombinatsioon •Aktiivjõududeks on 1.Horisontaalsete rõhujõudude resultant Wh ja mõjub alati AB poole 2.Ülalt alla suunatud vertikaaljõudude resultant Wv alati suunaga ülalt alla 3.Paisule alt üles mõjuvate jõudude resultant Wf . Koosneb filtratsiooni vasturõhust ja Archimedese jõust •Paisu reaktiivjõud on paisu taldmikul mõjuvad 1.hõõrdejõud (T) 2.nakkejõud (S)
annaabi.ee 
