Protsessi üldkuju: · Koostada protsess, mis koosneb järgmistest tegevustest (NB! Kasutada õigeid tegevuste tüüpe): 1. Avalduse sisestamine; 2. Andmete edastamine registrile; 3. Andmete töötlemine; 4. Andmete tagastamine; 5. Punktide arvutamine; 6. Tulemuste väljapanek tahvlile. · Koostada protsess, mis: 1. algab iga päev kell 14.00; 2. algab saabuva sõnumi peale; 3. algab teatud reegli või tingimuse korral; 4. algab mõnelt teiselt protsessilt saadava signaali korral; 5. võib alata ühe või mitme erineva sündmuse korral; 6. koosneb alamprotsessist ja võib lõppeda veaga; 7. koosneb kahest samaaegselt tehtavast tegevusest (millal protsess lõpeb?); 8. koosneb kahest tegevusest, millest saab teha ainult ühe tegevuse; 9. koosneb kolmest tegevusest, millest tehakse kaks tegevust (millal protses...
Joonis Ühe iteratsiooni näide [See näide on võetud C. Larman’i raamatust ”Introduction to Object- Oriented Analysis and Design and UP”. Larmani agiilne käsitlus UP-st ei eelda koodi genereerimist UML mudelitest, vaid koodi kirjutamist programmeerija poolt. Mitmed (R)UP versioonid eeldavad mudelipõhist koodi genereerimist, mis annab disainitööle suurema osakaalu võrreldes käesoleva näitega. Selle loengu käigus tutvustame ka üht iteratiivset ”mitte-UP” (BizAgi) arendusprotsessi, mis on täiesti ”mudelipõhine”, s.t. töötav rakendus genereeritakse täielikult mudelitest. ] Vaatame ühte võimalikku kahenädalase iteratsiooni näidet projekti keskpaigast: Esmaspäev kulutatakse põhiliselt iteratsiooni ülesannete jaotamisele ning nõuete selgitamisele, samal ajal kui üks isik teisendab eelmise iteratsiooni koodi UML diagrammideks (reverse engineering CASE vahendi abil), ning väljastab (prindib, kuvab) antud iteratsiooni jaoks olulisemad
annaabi.ee 
