1.3. PAKENDAMINE JA MÄRGISTAMINE Bituumenrullmaterjalid pakitakse teipe või paberpakendit kasutades erineva pikkusega rullidesse. Pakendile märgitakse peamised tehnilised näitajad - materjali nimetus, kaal, rulli mõõdud, bituumeni tüüp, tootja. Rullid paigutatakse puitalustele, mis kaetakse polüetüleenkilega. 1.4. TRANSPORT JA LADUSTAMINE Pakendatud rullmaterjale on lubatud vedada igasugust liiki transpordivahendiga. Bituumenrullmaterjali tohib ladustada ainult vertikaalses asendis maksimaalselt 3 kihis sõltuvalt bituumeni ja tugikanga tüübist. Mitmes kihis ladustamisel tuleb aluste vahele asetada vineerist vms materjalist tahvlid vältimaks materjali deformeerumist. Ladustatud bituumenrullmaterjale ei ole soovitav hoida pikema aja vältel välistingimustes mis halvendab bituumeni elastsust ja nakkeomadusi. 2. ALUSPINNAD JA ERINEVAD PAIGALDUSVIISID 2.1
palkseinu, vt. Joonis 2.25 ja Joonis 2.27, tõrvapapiga/ruberoidiga kaetud välisseinu. Viimast lahendust tuleb pidada puitseintele sobimatuks, kuna materjal on veeaurutihe ja tõrvapapi/ruberoidi taha sattunud vihmavesi või toaniiskus ei pääse välja kuivama. Seestpoolt on välisseinad kaetud papi, ehitusplaadiga või on seinad krohvitud. Uuritud hoonete fassaadidest olid ligi 90 % kaetud voodrilaudadega ning ligi 10 % krohvitud. Lisaks oli Tallinnas kahel juhul kasutatud bituumenrullmaterjali. Puitfassaad on sageli rikastatud puitkaunistustega ja -nikerdustega. 53 Joonis 2.25 Puitlaudisega fassaad (vasakul) ja krohvitud fassaad (paremal). Joonis 2.26 Tüüpse rõhtpalkvälisseina soklisõlm (Veski 1943). Joonis 2.27 Krohvitud puitseina lahendusi (Veski 1943). 54 2.4.2 Välisseinte seisukord ja peamised probleemid Välisseinte palgi paksus varieerus 12…18 cm vahel