VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE
soostumisel, toitub sademeist, äärealad ka põhja- ja valgveest. Parika soos levib
puisraba, loode- ja kaguosas on madalsootaimkatet, Parika järve ida- ja edelakaldal
kasvab siirdesoomännik. Loodeservast saab alguse Navesti jõe vasakpoolne lisajõgi
Parika oja (pikkus 17 km, jõgikond 99 km2). Rabas asuvad Parika järv ning väiksemad
Pühajärv (ka Parika Pühajärv) ja Väikejärv (ka Parika Väikejärv).
Soos on turbamaardla ala 2712 ha, kus valdab rabaturbalasund (1913 ha). Leidub ka
bituumenirikkaid turbakihte turbavaha tootmiseks 638 ha suurusel alal (paksus 1,0,
tooraine varu 1,1 miljonit t). Raba lõunaosas (Kolga-Jaani valla piires) toodetakse 262
ha suurusel freesturbaväljal alus- ja aiandusturvast. 2012. aastal kaevandas AS Ramsi
Turvas Parika maardlast 1,6 tuhat tonni hästilagunenud turvast ja 12,0 tuhat tonni
vähelagunenud turvast.
Raba ja järved moodustavad Parika looduskaitseala.
Parika raba on kantud Eesti ürglooduse raamatu andmebaasi. (entsyklopeedia.ee)
annaabi.ee 
