V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Viime talle siit mõne ülejäänud raasu!»
Kõik nad tormasid Sammasmaja poole.
Gringoire oli tantsijanna hämmeldust kasutanud, et minema lipsata. Laste kisa tuletas talle
meelde, et ka tema polnud veel õhtust söönud. Ta jooksis kohe neile järele. Jõmpsikatel olid
aga väledamad jalad: kui tema pärale jõudis, oli kõik juba söödud. Polnud järele jäänud isegi
3
4
viletsat leiba, viis sol'i nael. Seintel polnud muud kui saledad liiliad * roosipõõsaste vahel,
mida Mathieu Biterne aastal 1434 sinna oli maalinud. See aga oli kehv õhtueine!
On kaunis paha õhtusöögita magama heita. Veel pahem on aga jääda tühja kõhuga ja mitte
teada, kuhu magama heita. Gringoire'iga juhtuski nõnda. Polnud
61
leiba ega ulualust, igalt poolt pigistas teda häda ja ta leidis, et häda on väga karm. Juba
ammu oli ta avastanud selle tõe, et Jupiter oli inimesi loonud misantroo-pia-tujus ja et targal
mehel tuleb kogu aeg heidelda saatusega, mis ta filosoofiat kaitseseisukorras hoiab
annaabi.ee 
