Rahvastik Guinea-Bissau rahvastik on etniliselt mitmekesine ja rahvastikul on palju erinevaid keeli, kombeid ja sotsiaalseid struktuure. Guineabissaulasi saab rühmitada järgmistesse gruppidesse: fula ja madinka keelt rääkivad inimesed, kes hõlmavad suurimat osa populatsioonist ja on koondunud põhja ja kirde poole; Balanta ja Papeli inimesed, kes elavad lõunaranniku aladel; ja manjaco ja mancanha, kes asuvad kesk- ja põhjaranniku aladel. Põliseid portugallasi on Guinea-Bissaus väga väike protsent. Samuti on seal ka väga tilluke hiinlaste elanikkond. Majandus Guinea-Bissau sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta on maailmas üks madalamaid. Rohkem kui kaks kolmandikku populatsioonist elab vaesuses. Majandus sõltub põhiliselt maaharimisele: põhiliselt eksporditakse kala, kasupähkleid (e. india pähkleid) ja maapähkleid. 2005. aasta paiku hakkasid narkokaubitsejad Guinea- Bissaud koos mitme teise Lääne-Aafrika naaberrahvustega kasutama
lükanud ning teatanud, et nii vana kui uut kirjapilti võib koolis kasutada üleminekuaja lõpuni. Grammatika ühtlustamise eesmärgiks on muuta lihtsamaks internetiotsingud, standardiseerida õigusaktide kirjapilti ning suurendada turgu portugalikeelsetele filmidele ja raamatutele. Portugali keel on emakeeleks 230 miljonile inimesele, neist 190 miljonit elavad Brasiilias. Peale Portugali ja Brasiilia räägitakse seda keelt veel Angolas, Roheneemesaartel, Ida- Timoris, Ginea Bissaus, Mosambiigis ning Sao Tomes ja Principes. Lisaks on see kasutusel ka näiteks Hiina Macau piirkonnas ja Indias Goa osariigis. Reform lisab portugali tähestikku kolm uut tähte «k», «w» ja «y». Samas eemaldatakse sõnadest häälikuid, mida välja ei hääldata: näiteks sõna «direccao» (e.k suund toim) kirjutatakse edaspidi «direcao» ning sõna «optimo» (e.k suur toim) «otimo». Muutuvad ka osade sõnade rõhumärgid.
annaabi.ee 
