Kaasaegse ergonoomika alused
tähtsusega, et leida väsimuse tekke põhjused ja seega võtta meetmeid väsimuse vähendamiseks
ja haiguste vältimiseks.
Laialdaselt uuritakse nii väsimust kui diskomforti. Need on osaliselt kattuvad mõisted. Vahel on väsimus
meeldiv, ei tekita diskomforti, seda eriti spordis. Mõnikord esineb diskomfort, millel pole midagi
tegemist väsimusega (näiteks ebamugav jalats). Mõisted komfort ja diskomfort ei kuulu samasse
kontiinumi (Bishu, Goonetilleke, 1998). Et inimene töötaks efektiivselt ega rikuks oma tervist, tuleb nii
diskomforti kui ka väsimust kvantitatiivselt hinnata ja vähendada.
Psühhofüsioloogid ja psühholoogid, vahel ka ergonomistid kasutavad terminit sümptom sageli nii
haiguse kui ka väsimuse puhul. Seejuures on subjektiivne sümptom inimese enda poolt tunnetatu,
objektiivset sümptomit näevad ka teised.
Töö ja töötajate hindamisel võtab ergonoomika arvesse ka vaevuste sagedust, intensiivsust ja
annaabi.ee 
