Kel võim, sel vesi
Veeuuringute Keskus, kelle arvates saab võimu jagada neljaks tüübiks ning seeläbi tekkinud
võimu asümmeetria põhjal otsustada, milline riik on jõgikonnas võimupositsioonil ehk kellel
on hüdrohegemoonia.
Esimene võimu liik on geograafiline. Selle kindlaks tegemiseks vaatleme, kuidas riikide
asukoht (jõe ülem- või alamjooksul) ning nende üldine haavatavus (sõltuvus veekogust)
mõjutab nende võimupositsiooni. Näeme, et ülemjooksul asuval Hiinal on teiste ees selge
eelis. Birmal kui Mekongist suhteliselt vähe huvitunud riigil on üsna hea positsioon, aga
ülejäänud alamjooksu riigid sõltuvad olulisel määral ülemiste tegemistest. Eriti ohustatud on
Kambodža ja Vietnam, kes kipuvad ebasoodsa asukoha tõttu teiste tegude kriitilisi tagajärgi
oma nahal tunda saama.
Jõe ülemjooksule rajatavate hüdroenergiaprojektide tõsisemad tagajärjed on pinnase erosioon,
metsade hävimine, veekvaliteedi ja -taseme muutus, looma- ja taimeliikide hävimine ning
annaabi.ee 
