I maailmasõda
ametlikult nimetati Entente Cordiale (Südamlik leping).
1904. a. tekkis Vene-Inglise konflikt. Selles olukorras pakkus Saksa keiser
Venemaale moraalset toetust, kuid see kõik ebaõnnestus. 1905. a. suvel, kui Venemaa
oli juba üsna lüüa saanud Jaapani käest, tegi Saksamaa uue katse Venemaad lahti
kiskuda Prantsusmaast. Wilhelm II ja Nikolai II sõlmisid lepingu (jahtlaeva pardal
Soome lähedal) ning sundisid sellele alla kirjutama ka mereminister Birjuzovi. Leping
sõlmiti, ilma et sellest oleks teadnud peaminister ning välisminister. Lepingut ei
tohtinud enne kinnitada, kui Prantsusmaa nõus oleks. Liitu Prantsusmaaga peeti
olulisemaks (osalt tänu võlgadele) ning kuna sõjas Jaapaniga sõlmiti rahuleping
polnud liitu Saksamaaga enam vaja. Inglise-Vene leping 1907 (august).
Balkani sõjad.
1912. a. sõlmisid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro (Tsernogooria) liidu Türgi
vastu ning alustasid sama aasta oktoobris sõjategevust