Kui inimlik organism toodab valkudest verd ainevahetuse teel sellisel juhul muutuvad aine funktsioonid, siis tekkib küsimus millistest koostisosadest koosneb bioloogilise energiaühik. Valkaine rikastudes valguskiirega saavutab energia tootmises aine staatuse. Seoses inimese täiskasvanuks saamisega kaob inimlikus ihus kasvu vajadus ja tekkib energiaevolutsiooni vajadus vaimseks rikastumiseks ainevahetuse seaduste alusel. Inimlikus vaimses maailmas valguskiirega rikastatud verelible, rikastub biovooluga ja saavutab iseseisvust tagava staatuse. Iseseisev bioloogiline energiaühik peab omama valkainet kui kandeühikut, valguskiirt kui programmi ja biovoolu kui energiaühiku stimulaatorit. Ilma siseenergia struktuurita ei saa eksisteerida ükski bioloogiline energia ega aine. Täpselt samuti nagu toimib galaktiline gravitatsiooni energia hoides planeete, tähtkujusid, komeete, kuud ja päikest pidevas liikuvas trajektooris, hoiab inimlik siseenergia struktuur ainerakke ainekoostises
toimuvast ja oma isiklikest tegudest. See protsess teadvus pole midagi rohkemat ega vähemat kui sisekommunikatsioon. Seda, et teadvuse protsess, mõtlemine on oma olemuselt "jutuajamine" leidis L. S. Võgotski teoreetilisel tasemel, aga L. Max (USA) eksperimentaalsel tasandil. Uurijad on leidnud, et kui mõtlemine kujutab endast kuuldamatut kõnet, siis mõtlemise puhul peab ilmnema keele muskulatuuris nn tegevuse vool (impulsid). Vaatamata sellele ei andnud keele biovooluga tehtud katsed mingit konkreetset tulemust: selles närvide poolest rikkas pea piirkonnas tekib liialt palju bioelektrilisi impulsse. L. Max´l tuli teravmeelne idee kasutada katsetes kurttummasid, keda on lapsepõlvest saati õpetatud rääkima kätega. Ilmnes, et mida intensiivsemalt kurttummad mõtlevad, seda rohkem teevad nad sõrmede liigutusi. Neid liigutusi ei ole võimalik märgata füüsilisel vaatlusel, kuid on võimalik registreerida sõrmede muskulatuuri voolu mõõtes
annaabi.ee 
