Mikroobifusioloogia
näiteks loomsetele kudedele või kivide pinnale ojades, tagab bakterite püsimise
kohas kus toitaineid on külluses või kus toitanete varud täienevad aeg-ajalt.
2. Biofilm on prokarüootide üks kaitsemehhanismidest. Looduslikes tingimustes
kaitseb biofilm baktereid mitmete füüsikalis-keemiliste stressi eest, nagu näiteks
UV kiirguse, temperatuuri järskude muutuste, metallide ja hapete toksiliste
efektide eest, oksüdatiivse stressi, kuivamise ja biotsiidsete ühendite eest.
Samuti on biofilm looduses osaliseks kaitseks bakterimaailma ,,kiskjate" eest,
nagu näiteks algloomade (nt amööb), bakterisööjate bakterite (nt Bdellovibrio
spp.) ja bakteriofaagide eest. Biofilmid peavad vastu nii füüsikalistele jõududele,
nt voolu tugevusele voolavates veekogudes, kui ka loomorganismide
immunsüsteemi fagotsüütidele, ja toksilistele ühenditele (antibiootikumid ja