Jäätmete komposteerimine
erosiooni ning vajadust kunstlike väetiste järele. Samas on see ka taimekaitsevahend.
Kompostimine on tõhus panus keskkonnakaitsesse: orgaanilisi jäätmeid kompostides
tagatakse ainete looduslik ringkäik ja seega võib kompostimist vaadelda kui jäätmete
taaskasutamist.
Lühidalt võib öelda, kompost on orgaaniline väetis või kasvumuld, mis on saadud taimset või
loomset päritolu jäätmeid aeroobses keskkonnas biotermiliselt lagundades. Komposti
valmistamiseks sobivad sõnnik (sh virts ja fekaalid), linnusõnnik, põhk, puulehed, okkad,
lina- ja kanepiluud, puidu peenjäätmed, loomade tapajäätmed, reoveesetted, olmejäätmed,
õliseemnete kestad, pressitud vilja- või puuviljajäätmed, söödaks kõlbmatud õlikoogid,
õlleraba ja muud orgaanilised heitmed või tootmise kõrvalsaadused, turvas jms. Et saada
kvaliteetset komposti, tuleb luua orgaanilist massi lagundavatele mikroobidele (bakteritele,
annaabi.ee 
