Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta
Inimese korral
seostamine keerulisem.
· Näited:
kloororgaanilised insektitsiidid (näit. DDT),
tööstuskemikaalid nagu PCB-d ja nendega seotud dioksiinid ning alküülfenoolid, ravimid
nagu dietüülstilböstrool ja sünteetilised östrogeenid, mis satuvad uriiniga veekogudesse.
Looduslikud häirijad on näiteks mikroseente poolt sünteesitav zearalenoon ning taimne
genisteiin. Mõningad neist on lipofiilsed ja püsivad, bioakumuleerudes ning biosuurenedes
keskkonnas.
kovalentne seondumine DNA-ga,
Toksikandi molekul võib seonduda kovalentselt raku makromolekulidega nagu strukturaalsed
valgud, olulised ensüümid, lipiidid ja/või nukleiinhapped. Kui selliste reaktsioonide arv ületab
raku eneseremondi võime, viib selline pöördumatule kasvaja tekke protsessile. Reaktiivse
elektrofiili seondumine DNA nukleofiilse alaga (lämmastikalused) viib genotoksilisuse
nähtusele.
oksüdatiivne stress ja antioksüdandid