Biosensori sensorelement koosneb õhukesest bioloogiliselt aktiivse materjali kihist, mis on võimalikult tihedas kontaktis elektronide transduktoriga. Üldjuhul on bioloogilise protsessi muundamine elektrooniliseks signaaliks kõige efektiivsem siis, kui kaugus bioloogilise reaktsiooni toimumiskoha ja transduktsioonikoha vahel on minimaalne. Selle saavutamine on biosensorite valmistamisel tihti ka kõige keerukam. Milliseid biosensoreid on? Tuntakse näiteks elektrokeemilisi, termokeemilisi ja optilisi biosensoreid. Sensorelemendi töö aluseks on ikka bioloogiline reaktsioon. Edasise transduktsiooni (reaktsiooni muutmisel signaaliks) tagajärjel mõõdetakse näiteks: · voolutugevust (elektrokeemiline); · elektroodide potentsiaalide vahet (elektrokeemiline); · muutunud elektrijuhtivust, mis tulenes ioonide sisalduse muutumisest reaktsiooni käigus (elektrokeemiline); · reaktsiooni soojusefekti (termomeetriline);
elektrokeemilisse rakku ning tema omaduste uurimine kasutades elektrivälja. o Fotomeetrilised meetodid - põhinevad ainete optilistel omadustel. o kineetilised - põhinevad reaktsiooni kiiruse mõõtmisel. o luminestsentsanalüüs – aine molekulide kiiritamisel valgusega hakkavad nad kiirgama suurema lainepikkusega valgust. 4. Bioloogilised meetodid - silm, nina, maitse, bioandurid. 5. Biokeemilised - kasut. biosensoreid, jne. 6. Instrumentaalsed meetodid - seotud eelnevatega. 70. Analüüsi etapid. 1) Meetodi valik 2) Esialgse proovi võtmine 3) Laboratoorse proovi valmistamine 4) Paralleelkatseteks jagamine 5) Proovi lahustamine 6) Segavate mõjude kõrvaldamine 7) Proovi omaduse mõõtmine 8) Tulemuse arvutamine 9) Tulemuse usaldatavuse hindamine 71. Valideerimine. + 72. Nimetage ja iseloomustage valideerimse olulisemad vahendid.
annaabi.ee 
