veel kujunevat biosemiootika valdkonda. 4 Kasutatud materjalid: Stanford = Stanford Encyclopedia of Philosophy https://plato.stanford.edu/entries/behaviorism/ (08.04.2017) Biblio = Hedigeri bibliograafia https://www.librarything.com/author/hedigerheini (12.04.2017) Hediger, H. K. P. 1950. Geographical range. Wild Animals in captivity Hediger, H. K. P. 1981. Essential Readings in Biosemiotics, Biosemiotics 3, lk 241–255 Favareau, D. 2010. Essential Readings in Biosemiotics, Biosemiotics 3, lk 237–240 5
liikumist koos Hoffemeyeriga, mis hiljem ristiti ümber biosemiootikaks. Emmeche ja ta kolleegid arutavad informatsioonikonsepti tänapäevast rolli teadustes ja pakuvad sügavama mõistmise peirce lähenemise ainulaatsetest seletuslikest kasulikkusest. 21) Anton Markoš – tšehhi bioloog. Tegelenud teoreetilise bioloogiaga, sealhulgas biosemiootika ja biohermeneutikaga. Ta on ajakirja Biosemiotics üks toimetajaid. Uurib elavate hernenutikuid, milles on saanud üks huvitavamaid alasid biosemiootikas. Oluline on see, et laboriteadlase pespektiiv on perspektiiv ja et objekt, mida laboriteadlane uurib on subjekt, millel on oma perspektiiv. 22) Sören Brier – taani bioloog ja semiootik. Huvivaldkonnaks on biosemiootika ja kübersemiootika. Ta on loonud kübersemiootilise raamistiku mõistmaks looma ja
annaabi.ee 
