bioloogia ja arengubioloogia vallas, aga samuti katastroofide teooria rakendamisest semiootikas. Sebeok võttis entusiastlikult Rene Thomi omaks, sest too proovis luua naturalistlikku märgiteooriat. 12) Anderson et al – uus paradigma: Myrdene Anderson – ameerika antropoloog, lingvist ja semiootik. Huvitus süsteemidest, teaduslikest ja semiootilistest lähenemistest inimese sotsiokultuuri mõistmiseks. Marginaalsuse etnograafia. Asutajaliige Rahvusvahelise biosemiootiliste uuringu ühingu. Kirjutas doktoritöö saamide etnoökoloogiast, see oli seda teadusharu rajavaid uurimusi John Deely – ameerika semiootik ja filosoof, ameerika semiootika üks liidreid. Tegelenud semiootika ajalooga ja semiootika filosoofiaga. Uurinud ka märkide rolli esemete ja objektide vahendamisel. Ta on jõudnud seisukohale, et kogemus ise on dünaamiline struktuur, mille elemendid vahetavad aja jooksul oma rolle ja positsioone. Esitanud
.................................................... 5 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 5 Sissejuhatus Oma töös tuginen ühele allikale: Jesper Hoffmeyer'i raamat `'Biosemiootika. Uurimus elu märkidest ja märkide elust'', mis ilmus 2014. aastal. Autor tugineb oma raamatus John Deely'le ja Maxine Sheets-Johnstone'ile. Raamatust valisin referaadiks ühe peatüki, milles Hoffmeyer kirjutas loomade ja inimeste biosemiootiliste sarnasustest. Raamatu autor on semiootilises bioloogias tippteadlane ning on Rahvusvahelise Biosemiootika Seltsi president. 1 Objekt ja asi Inimese semioosialast annet ei saa mitte kuidagi nimetada imeks, sest see pidi välja kujunema evolutsiooni teel, seega, see anne peab olema ka teistel eluvormidel. Jesper Hoffmeyer mainib John Deely terminoloogiat ja kuidas see võib tunduda võõrik, sest looma omailm võrdub paratamatult tema objektiivse (teadaolevana eksisteerivat) maailmaga
annaabi.ee 
