Alustas Eesti teoreetilise bioloogia kevadkooli. Kohtumine Sebeoki ja Hoffmeyeriga, märgib ära kohta, kus varasem biosemiootika läheb üle tänapäevaseks biosemiootikaks. Maailmas esimene biosemiootika professor. 14) Friedrich S. Rothschild – juudi psühhiaater ja semiootik. Arvatavasti esimene, kes kasutas oma töös terminit biosemiootika. Ei suhelnud teiste biosemiootikutega. Kesknärvisüsteemi sees toiub märgisüsteemi kommunikatsioon. Tegeles neuro-biosemiootikaga. Rothschildi tööd ennustavad hilisemaid Hoffmeyeri töid. Ta rõhutab membraanide, piiride ja äärte kui mediaatorite semiootilist olulisust. Tema biosemiootika kannab endas tausta, mida ei saa tänapäeva biosemiootikasse asetada. 15) Marcel Florkin – biokeemik, omab kohta biosemiootika ajaloos. Seletab biomolekulaarse konfigiratsiooni märki kandvat sütaksit. Lõi originaalse biosemiootika teooria biokeemilisest interaktsioonist. Väitis, et biosemiootilised
liikmest koosnevad vastandused ilmnevad sugulussüsteemides, müütides ning mujalgi kultuuris. Uuris põhjalikult nn primitiivseid ühiskondi ja peab inimkonna suurimaks väljakutseks hoida kultuurilist mitmekesisust. Lotman, Juri - Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks asutajaid, kauaaegne Tartu Ülikooli professor. Tegeles peamiselt kirjanduslike tekstide uurimisega; võrdles kultuuri tekstiga. Eristas esimest korda primaarseid ja sekundaarseid modelleeritavaid süsteeme, tegeles ka biosemiootikaga. Võttis kasutusele semiosfääri mõiste. Lyotard, Jean-François - prantsuse filosoof. Termini postmodernism uues tähenduses kasutusele võtja - maailma tunnetatakse kui kaost ja on kadunud usk kindlatesse väärtustesse, kirjanduses domineerib poeetiline mõtlemisviis. Malinowski, Bronislaw - poola sotsiaalantropoloog, peetakse üheks Briti funktsionalismi rajajaks, tegi palju välitöid ja näitas, et pärismaalaste mõistmiseks pole vaja ise olla pärismaalane
annaabi.ee 
