Meditsiiniajaloo konspekt
1796. aastal alustas Jenner
vaktsineerimist veise rõugelimaga. 1798. aastal avaldas ta selle kohta kirjatöö ja 1802. aastal
sai ametliku Briti võimude tunnustuse. Vaktsineerimine levis kiiresti ning mitte ainult
geograafiliselt, vaid ka sotsiaalselt nt Eestis moodustasid üle poole vaktsineerimise
läbiviijatest talupojad.
1989. aastal deklareeris WHO, et rõuged on inimpopulatsioonist välja viidud, viimane juhus
oli 1980. aastate alul Somaalias. (Omaette teema on rõugete seotus biorelvadega, sest pärast
seda kui inimesi rõugete vastu enam ei vaktsineerita, oleks tegemist väga efektiivse relvaga.)
Nakkushaiguste teaduslikul käsitlemisel toimus muurang 19. sajandil. Esialgu oli siis olemas
veel kaks vastandlikku koolkonda:
· keemiline (nn environmentalistid);
· bakteoroloogiline.
Esimest esindas Justus Liebig (1803-1873), kes kõneles nö käärimisest (viimast käsitleti
toona veel kui keemilist protsessi), teist sajandi esimesel poolel teadlane nimega Jacob Henle
annaabi.ee 
