MUllateaduse II kontrolltöö spiku
suurem.Maa boniteet-maa tootlikkust iseloom geleistunud;(g)-gleistumistunnustega; (g),g,G-
lõppnäitaja,lisaks mulla omad.on arvestatud üleveeline(jooned g-de all); (g),g,G-
maatüki põhjaveeline(jooned g- de peal)
omadusega(kivisus,reljeef,kirjusus,kuivendusseis
und,looduslike rohumaade võsastumine)Maa
boniteet on alati väiksem.Maa
perspektiivboniteet-pärast maaparandustööde
läbiviimist. Olemasoleva seisundi
bioniteet(hindepunktides)100 punktilises
süsteemis. Kvaliteedilt keskmised maad on 50
hindepunkti.Eesti haritavate maade boniteet
kõigub 8..95 hp-ni(valdavalt 35..60) Kõrgema
boniteediga maad Ke-E.Madalama boniteediga
Ka-E ja Põ-E ning saared.Metsamaade headust
näitab
metsakasvukohatüüp(jänesekapsas,naadi,lodu,po
hla,sambliku jne.) Mullatekkeprotsess-
bioloogilise aineringe see osa,mis
toimubmurenemiskooriku pindmises kihis seoses
ainete ja energia muundumise ja