Sellel põhineb raudnikkelaku laadimisprotsess. Nikkeldimetüülglüooksitiivi kasutatakse värvainena huulepulkades. NiSO4 on tähtsaim nikli sool, mida kasutatakse galvanotehnikas nikeldamisvedeliku koostisosana. Nikli ühendeid kasutatakse ka keraamikatööstustest värviühenditena. Niklit kasutatakse ka müntide valmistamisel. Inglise keeles kasutusel olev sõna nickel, mis tähendab viiesendist, tuleneb just selle niklisisaldusest. Elemendi bioloogiline roll Ni lülitati biometallide nimistusse hiljuti, kuna varem ei tuntud ühtegi Ni biofunktsiooni. Ni biofunktsioonid inimorganismis on väga piiratud. Ni kuulub mõnede ensüümide koostisse. Ni sisaldav ensüüm ureaas katalüüsib uurea lagunemist ammoniaagiks. Infarkti eel suureneb inimese kehas koheselt niklisisaldus. Nikli puudusel kehas aga tekib aneemia. Nikkel osaleb mikroorganismide metabolismis, mille tulemusena vesinikust ja CO2-st moodustub metaan. Nikkel on ülimalt toksiline, niklit sisaldav
Kroomi lisand suurendab terase tugevust, kõvadust ja kulumiskindlust. Kroomteras, mis sisaldab üle 12% Cr, on korrosioonikindel. Roostevabas terases on tavaliselt 18% Cr. Kroomitud pind on dekoratiivne ja vastupidav kulumisele, siis rakendatakse elektrolüütilist kroomimist auto-, lennuki- ja aparaadiehituses. Kroomi ja nikli sulamitest on tähtsamad kroomnikkel (kirurgilised instrumendid) ja nikroom (elektripliitide, triikraudade jt küttekehade küttespiraalid). Biotoime Kroom kuulub biometallide hulka. Ta on ultramikroelement ja paljude bioprotsesside stimulaator. Inimorganismis on umbes 6 mg Cr. Päevas saame toiduga 0,01-1,2 mg, kuid mürgistust põhjustav kogus on 0,2 g. Kroom stimuleerib insuliini toimet ning reguleerib vere suhkrutaset. Kroom esineb pähklites, tees, maksas, juustus ja toorsuhkrus. 3 TSEESIUM Levimus ja ajalooline aspekt Cs on leelismetallidest kõige vähim levinud element. Tuntakse vaid ühte Cs-mineraali pollutsiiti, millest tema sisalduvus on 30 36%
ferromagnetiline, kuigi ükski koostismetall ferromagnetiline ei ole. Intermetalliline ühend MnBi on tugev püsimagnet. Mangaaniga kaetakse veel ka korrodeeruvaid metalle. Mangaandioksiidi kasutatakse näiteks värvuseta klaasi tootmises ja keemilises analüüsis, kaaliumpermanganaati (KMnO4) oksüdeerijana ja antiseptikumina. Rodoniit on hästi poleeritav ning kasutatakse sageli vooderdamisel. (2, 3, 5, 6) 7. Biotoime Mangaan kuulub biometallide hulka. Täpsed analüüsid näitavad, et Mn-ühendeid laidub kõikides taim- ja loomorganismides, kuigi väga tühises koguses (tuhandik %-des); rohkem leidub teda peedilehtedes (0,03), sipelgates (0,05 %) ja mõnedes bakterites (kuni mõni %). Inimorganismis (0,0004%) on teda suuremal määral südames, maksas ja neerupealistes. (2) 7.1 Mangaani tähtsus: · osaleb hapendumis-taandusprotsessides, kudede hingamisel,
annaabi.ee 
