Polükultuur kalatiikides
Sellist viisi vähem
väärtuslike kalade arvukuse piiramiseks kutsutaksegi biomelioratsiooniks.
Röövkalade biomelioratiivne tegevus sõltub suurel määral liigi spetsiifikast ja veekogu ning selle
kalastiku iseärasustest.
Näiteks hakkavad haug ja koha kalamaime neelama juba mõne kuu vanuselt. Ahven ja luts lähevad
üle röövtoidule aga teisel-kolmandal eluaastal või hiljem.
Peipsis ja Võrtsjärves on parimaks biomelioraatoriks luts, kes sööb põhjakalana peamiselt kiiska ja
väikest ahvenat. Haug varitseb saaki kaldataimestikus ja tema saagiks langevad särg ja samuti väike
ahven. Ahven ise sööb väiksemaid liigikaaslasi ja kiiska.
Koha on võrreldes teiste liikidega küll halvem biomelioraator, sest sööb lisaks viidikale ja tindile ka
näiteks ka rääbist, kes on vääriskala. Siiski eelistatakse koha tema kiirema kasvu ja väärtuslikuma
liha tõttu.
annaabi.ee 
