2.slaid milleks meile biomeetria? Juba 19.-ndal sajandil leiti, et oleks vaja kirjeldada inimest mingi unikaalse parameetri järgi kurjategijate kindlaksmääramiseks. Aegamööda sai sõrmejälgede võtmine rahvusvaheliseks meetodiks politseitöös ja on siiani peamise meetodina kasutuses, nüüd küll juba automatiseerituna.Biomeetrial on perspektiivi aladel nagu piiri ületamisel isikute kontroll, aga samuti ka juurdepääsul töökohale või turvatud arvutivõrku 3.slaid. Biomeetriline süsteem on loogiliselt jagatav kaheks mooduliks: registreerimismoodul ja tuvastamismoodul. Registreerimismooduli ülesanne on treenida süsteem tundma teatud isikut. Selle käigus biomeetriline sensor loeb sisse isiku füsioloogilised omadused ja loob sellest digitaalse kujutise, millest töötlemise käigus tehakse kompaktne võrdlusetalon. Näo kujutise korral seisneb see näiteks andmetes silmade vahekauguse, nina asetuse, suu kuju vm. kohta.
pluss-alleelid genotüübis on (genotüübid AAbb, aaBB ja AaBb on fenotüübiväärtuse poolest samaväärsed). Kui tunnust kujundavad 4-5 või enam polümeerset geenipaari, siis ilmneb populatsioonis tunnuse pidev (enamasti normaaljaotusele alluv) muutlikkus. Seda soodustab asjaolu, et polümeersed tunnused alluvad olulisel määral samasuunalistele keskkondlikele mõjutustele (modifikatsioonidele). Polümeersete tunnuste geneetilise analüüsiga tegeleb nn. biomeetriline geneetika. Ingliskeelses traditsioonis samastatakse polümeersus tihti polügeensusega (vt. polügeenid ja polügeensus). 9. Genotüüp. Fenotüüp · Genotüüp indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon! kromosoomides lokaliseeruvate pärilikkuse diskreetsete determinantide- geenide- summa; laiemas tähenduses on genotüüp termini idiotüüp sünonüüm- organismi kõigi pärilike algmete summa olenemata sellest, kus nad asuvad, kas rakutuumas või
annaabi.ee 
