Samal põhjusel lisati vanasti ka värvidesse arseeni. Arseeni kasutatakse ka veise- ja seafarmides toidulisandina ning alles hiljuti keelustati USA-s arseeni sisaldus kanalihas. Metallilist arseeni kasutatakse plii tugevdamiseks sulamites. Samuti puutuvad arseeniga kokku inimesed, kes töötavad metallitööstuses, klaasitootmises või säilitavad puitu. Samuti on ohtlik arseeni sissehingamine. Arseen akumuleerub küüntes ja juustes ning seega saab neid kasutada biomarkeritena. Esinemine toidus Peamine viis, kuidas arseen jõuab maapinnal asuvate lehtköögiviljadeni, on otsese sadestumise kaudu atmosfäärist, samas juurviljadesse jõuab arseen nii maapinnast kui ka atmosfäärist sadestudes. Maapinnast pärit toidutooted sisaldavad kokku madalates kontsentratsioonides arseeni, kuid neis on suurem osakaal anorgaanilist arseeni. Tavalise Euroopa kodaniku puhul on tehtud kindlaks, et päevasest kokkupuutest anorgaanilise arseeniga moodustab enamiku
efektiivsuse Kõrge vastusest ravile (efektiivne või mitte). Selline ravi efektiivsuse seire on lihtne ja jälgimine odav. [9] Vähi biomarkerite tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti] Vähi biomarkerite hulka kuuluvad hormoonid, paljud erineva funktsiooniga valgud: ensüümid, glükoproteiinid, onkofetaalsed antigeenid ja retseptorid. Lisaks, vähi biomarkeritena võivad olla ka sellised muutused kasvajas, nagu geneetilised mutatsioonid, amplifikatsioonid ja translokatsioonid ning geenide ekspressioonimustri muutused.[3] Funktsionaalselt võib vähi biomarkereid jagada mitmeks tüübiks: · Diagnostiline biomarker marker, mis avastab ja identifitseerib konkreetset vähitüüpi. Need [3] markerid peavad olema kõrge spetsiifilisusega ja tundlikkusega.