rakendamine võib varaliigiti olla erinev. Praktikas võib turuhinna määramine osutuda problemaatiliseks eelkõige bioloogilisele varale igiomast muundumisvõimest tulenevalt. (Vooro, 2011, lk 19) Teoreetilisest analüüsist selgus, et bioloogilisi varasid, mille väärtus on usaldusväärselt hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega tuleb kajastada esmasel arvelevõtmisel ja järgnevatel bilansipäevadel nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused. Kui bioloogilisis varasid pole võimalik hinnata mõistliku kulu ja pingutusega, tuleb nende varade kajastamisel lähtuda soetusmaksumuse meetodist. 1.2.1 Õiglase väärtuse määramine aktiivse turu korral Aktiivse turu olemasolul on bioloogilise vara õiglase väärtuse parimaks indikaatoriks tema turuväärtus. Turuväärtuseks loetakse soodsaimat hinda, mida müüja võiks saada aktiivsel turul vara müümisel või ostja selle ostmisel. (RTJ 7, 2011, §18)
poolt tekitatud. Tegelikkuses on protsess palju keerulisem, sest rö-kiirte vihus on väga mitme energiaga footoneid. Röntgenikiirte neeldumine Kiirguse võib jaotada otseselt või kaudselt ioniseerivaks. Eelnevalt mainitud laetud osakesed on kõik otseselt ioniseerivad, st kui neil on piisav energia, siis võivad nad absorbeerivas aines liikudes otseselt lõhkuda selle aine aatomiehitust ja tekitada nii keemilisi ja bioloogilisis muutusi. Elektromagnetilised kiirgused nagu röntgeni- ja γ-kiirgus on kaudselt ioniseerivad. Nad ei põhjusta ise keemilist ega bioloogilist kahjustust, kuid liikumisel absorbeerivas aines annavad nad ära energiat, tekitades kiireid laetud osakesi. See, kuidas röntgenikiirgus neeldub, sõltub kiirgusvoo footonite energiast ja absorbeeriva materjali keemilisest koostisest. Neeldumine võib toimuda koherentse hajumisena, Comptoni hajumise e inkoherentse hajumisena, fotoelektrilise
annaabi.ee 
